Rezumu
Autor: Vicente Ronaldino Correia Soares
Artigu ida-ne'e analiza efikásia hosi mudansa legál sira ne'ebé maka Estadu timoroan promove hodi haburas igualdade jéneru, hodi ezamina diskrepánsia entre orden normativu atuál no realidade sosiál nasaun nian. Timor-Leste, nu’udar estadu joven no demokrátiku, inkorpora ona iha nia sistema legál no konstitusionál konjuntu sólidu garantia formál ba igualdade entre mane no feto, inklui ratifikasaun ba Konvensaun Europeia kona-ba Direitus Umanus Convenção sobre a Eliminação de Todas as Formas de Discriminação contra as Mulheres (CEDAW), Promulgasaun Lei kontra Violénsia Doméstika (Lei No. 7/2010) no provizaun konstitusionál espresa kona-ba igualdade nu’udar ezemplu medida efetivu atu promove igualdade jéneru iha Timor-Leste. Maibé, efikásia prátika hosi norma sira-ne'e sei kompromete nafatin hosi obstákulu estruturál, kulturál no institusionál sira. Peskiza ida-ne’e hahú hosi pergunta sentrál tuirmai: reforma legál sira iha Timor-Leste sei sai efetivu hodi promove igualdade jéneru ka lae? Metodolojikamente, aprosimasaun kualitativu ida adota ona, uza análize dokumentál hosi lejislasaun nasionál, relatóriu sira hosi organizasaun internasionál sira, no fundamentu sira hosi teoria jurídika. Enkuadramentu teóriku bazeia ba autór sira hanesan Norberto Bobbio, Robert Alexy, Boaventura de Sousa Santos, no Flávia Piovesan. Konkluzaun sira hatudu katak, maski iha kuadru normativu ne'ebé formalmente adekuadu, efikásia hosi norma sira igualdade jéneru nian hasoru défisit implementasaun nian ne'ebé signifikativu, ne'ebé ezije medida sira ne'ebé hakat liu dimensaun lejislativa.
Liafuan-xave: Efetividade legál; Igualdade jéneru; Timor-Leste; Direitu fundamentál sira; Violénsia doméstika.
Introdusaun
Konstrusaun Estadu Direitu Demokrátiku ida implika nesesariamente produsaun norma sira nu’udar instrumentu transformasaun sosiál nian. Iha Timor-Leste, prosesu independénsia, ne’ebé formaliza iha 2002, inaugura períodu renovasaun legál ne’ebé kle’an, iha ne’ebé promosaun igualdade jéneru mosu nu’udar prioridade sistema konstitusionál foun nian. Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste nian, ne’ebé aprova iha tinan ne’e kedas, konsagra espresamente prinsípiu igualdade entre mane no feto, hodi bandu kualkér forma diskriminasaun bazeia ba seksu.
Maibé, ezisténsia hosi norma sira ne'ebé formalmente válidu, la garante transformasaun hosi prátika sosiál sira. Distinsaun ida-ne'e entre validade normativu no efikásia sosiál konstitui problema sentrál ida iha teoria jurídika kontemporánea. Hanesan Norberto Bobbio observa, norma ida bele válidu sem sai efetivu, no efetivu sem sai justu, dimensaun tolu ne'ebé ladún koinside kompletamente (Bobbio, 2001). Iha kontestu sosiedade perifériku sira, hanesan Timor-
Leste, divizaun ida-ne’e iha tendénsia atu sai aat liután, haree ba todan hosi estrutura tradisionál sira no dezigualdade istórika sira.
Tanba ne’e, problema ne’ebé aborda iha peskiza ida-ne’e sentra iha pergunta tuirmai ne’e: reforma legál ne’ebé promove iha Timor-Leste efetivu atu promove igualdade jéneru ka lae? Atu hatán ba pergunta ida-ne’e presiza análize ida ne’ebé tau hamutuk enkuadramentu normativu ho dadus empíriku kona-ba situasaun feto sira-nian iha rai-laran, hodi bele identifika obstákulu sira ne’ebé impede realizasaun tomak ba direitu sira ne’ebé rekoñese formalmente.
Objetivu jerál hosi artigu ida-ne’e mak atu ezamina ho krítiku efikásia hosi mudansa legál sira ne’ebé relasiona ho igualdade jéneru iha Timor-Leste, bazeia ba komparasaun entre enkuadramentu legál ne’ebé eziste no realidade sosiál ne’ebé dokumentadu ona. Objetivu espesífiku sira inklui: identifika kuadru normativu ne'ebé eziste; halo mapeamentu ba indikadór sosiál prinsipál sira relasiona ho situasaun feto timoroan sira-nian; no analiza fatór sira ne'ebé kondisiona ka difikulta efikásia norma sira-nian.
1. Fundamentu teóriku sira
1.1. Teoria kona-ba Efikásia Lei nian
Debate kona-ba efikásia lei nian okupa pozisaun sentrál iha teoria legál kontemporánea. Ba Bobbio, norma legál ida iha propriedade analítikamente distintu tolu: validade, ne'ebé refere ba ninia ezisténsia formál iha sistema legál; justisa, ne’ebé koresponde ba ninia adekuasaun ba valór morál sira; no efikásia, komprende hanesan ninia kapasidade atu produz efeitu konkretu sira iha hahalok hosi ninia destinatáriu sira (Bobbio, 2001). Reforma lejislativa ida bele sai válidu, hetan aprovasaun hosi órgaun kompetente sira no inkorpora iha sistema jurídiku, maski nune'e, lahó alterasaun ba prátika sosiál sira ne'ebé nia hakarak atu regula.
Robert Alexy, bainhira dezenvolve teoria direitu fundamentál sira, argumenta katak direitu sira ne'ebé konsagra iha konstituisaun sira iha dimensaun subjetiva no objetivu ida. Dimensaun subjetiva fó podér ba titulár atu ezije asaun ka atu hadook-an hosi atuasaun hosi parte Estadu nian; dimensaun objetivu impoin ba Estadu devér atu kria kondisaun institusionál atu nune’e direitu sira bele ezerse ho efetivu (Alexy, 2008). Iha sentidu ida-ne’e, igualdade jéneru la esgota iha bandu formál ba diskriminasaun, maibé ezije asaun pozitivu sira hosi parte autoridade públika sira nian hodi halakon kondisaun estruturál sira ne’ebé perpetua ida-ne’e.
1.2. Lei no Mudansa Sosiál
Boaventura de Sousa Santos propoin análize ida kona-ba lei ne’ebé hakat liu ninia funsaun téknika-normativa, hodi konsidera nu’udar kampu luta sosiál sira no instrumentu ida atu transforma relasaun podér nian. Iha kontestu perifériku no semi-perifériku, hanesan Timór
Lorosa’e, lei dalabarak funsiona nu’udar kampu tensaun entre aspirasaun ba emansipasaun ne’ebé inskrita iha norma sira no reprodusaun estrutura dominasaun ne’ebé eziste (Santos, 2003). Resepsaun formál ba norma internasionál sira direitus umanus nian bele, koeziste ho prátika sosiál sira ne'ebé kontradiz sira, lahó kontradisaun ida-ne'e nesesariamente persebe hanesan problema legál ida hosi atór institusionál sira.
Carlos Frederico Tavares, bainhira ezamina relasaun entre lei no transformasaun sosiál, observa katak lei bele funsiona tantu hanesan katalizadór ba mudansa no hanesan fatór ida iha konservasaun estrutura sira ne'ebé eziste (Tavares, 2002). Efikásia transformativa hosi norma ida depende, hosi ezisténsia hosi mekanizmu sira ezekusaun nian ne'ebé adekuadu, formasaun hosi profisionál jurídiku sira, no kapasidade hosi populasaun alvu sira atu hatene no reklama sira-nia direitu sira.
1.3. Justisa jéneru no feminizmu legál
Flávia Piovesan, bainhira analiza feto nia direitus umanus iha kuadru direitu internasionál no sistema jurídiku nasionál sira Amérika Latina nian, destaka katak igualdade formál, katak, laiha diskriminasaun iha letra lei nian, maka kondisaun nesesáriu maibé la sufisiente ba promosaun igualdade substantiva. Igualdade substantiva ka materiál ezije rekoñesimentu ba diferensa estruturál sira entre situasaun sira mane no feto nian no adosaun ba medida sira ne'ebé diferensiadu hodi kompensa ba desvantajen sira ne'ebé akumula iha istória (Piovesan, 2012).
Perspetiva ida-ne’e aplika tomak ba kontestu Timor nian, iha-ne’ebé norma legál sira kona-ba igualdade koeziste ho padraun patriarkál ne’ebé iha abut iha kultura lokál.
Husi perspetiva sosiolójika kona-ba lei, autór sira hanesan Sérgio Mizrahi destaka katak norma legál sira hanesan produtu no produtór relasaun sosiál sira, katak sira-nia efikásia depende ba grau artikulasaun entre sistema legál formál no norma sosiál informál sira ne'ebé regula populasaun sira-nia hahalok loroloron (Mizrahi, 2008). Iha Timor-Leste, konvivénsia entre sistema jurídiku estadu nian no sistema normativu tradisionál sira, hanesan lei kostumeiru lokál
(tara bandu), kria espasu ida ba pluralizmu jurídiku ne’ebé tantu bele reforsa no kontradiz norma sira igualdade jéneru nian.
2. Dezenvolvimentu no Análize
2.1. Enkuadramentu regulatóriu: saida maka lei hatete
Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste nian estabelese, iha nia Artigu 16.°, prinsípiu universalidade no igualdade, hodi determina katak sidadaun hotu-hotu hanesan iha lei nia oin, lahó diskriminasaun ruma bazeia ba fatór sira seluk inklui seksu. Artigu 17 reforsa orientasaun ida-ne’e hodi proklama igualdade ba feto no mane iha esfera hotu-hotu moris família nian, polítika, ekonómika, sosiál, no kulturál. Dispozisaun sira-ne’e, hamutuk, formalmente koloka Timor-Leste entre sistema konstitusionál sira ne’ebé avansadu liu iha rejiaun ne’e konaba protesaun legál ba igualdade jéneru.
Iha nivel sub-konstitusionál, Lei No. 7/2010, kona-ba violénsia doméstika, destaka nu’udar marku istóriku ida iha luta hasoru forma sira ne’ebé grave liu kona-ba diskriminasaun no violénsia hasoru feto. Lei ida-ne’e, iha nia artigu 36.°, kriminaliza violénsia doméstika nu’udar krime públiku, signifika katak Ministériu Públiku bele atua independentemente hosi keixa ida hosi vítima, nune’e rekoñese situasaun partikularmente vulneravel hosi feto sira iha kontestu sira violénsia doméstika nian. Lei ne'e mós preve medida protesaun sira ba vítima sira no manda formasaun ba ajente sira aplikasaun lei nian no judisiáriu sira.
Internasionalmente, Timor-Leste ratifika ona CEDAW iha tinan 2008, hodi kompromete atu halakon forma hotu-hotu husi diskriminasaun hasoru feto sira no atu adota medida lejislativa no medida sira seluk hodi garante dezenvolvimentu no avansu tomak ba feto sira. Nasaun ne’e mós ratifika Protokolu Opsionál ba CEDAW, ne’ebé permite submisaun komunikasaun individuál sira ba Komité ne’ebé responsavel ba monitorizasaun Konvensaun nian. Instrumentu internasionál sira-ne’e, ne’ebé integradu iha sistema jurídiku doméstiku ho virtude Artigu 9.° Konstituisaun nian, reforsa enkuadramentu normativu ba protesaun igualdade jéneru nian.
2.2. Realidade sosiál: saida maka dadus hatudu
Maski enkuadramentu regulamentár formál sólidu, dadus empíriku revela imajen preokupante ida kona-ba situasaun feto sira-nian iha Timor-Leste. Tuir relatóriu (UN Women,
2021), maizumenus 59% hosi feto timoroan sira ho idade tinan 15 to’o 49 relata sai vítima ba violénsia fízika ka seksuál hosi parseiru íntimu pelumenus dala ida iha sira-nia moris, ida hosi taxa aas liu iha rejiaun Pasífiku. Dadus ida-ne’e hatudu katak kriminalizasaun violénsia doméstika husi Lei No. 7/2010 seidauk rezulta iha redusaun signifikativa iha ninia prevalénsia.
Kona-ba partisipasaun polítika, maski Timor-Leste adota ona sistema kuota ida ne’ebé rezerva kadeira 1/3 iha lista eleitorál ba kandidatu feto sira, tuir Artigu 12, númeru 3, hosi Lei
Eleitorál ba Parlamentu Nasionál, reprezentasaun feto sira-nian iha órgaun sira ne’ebé foti desizaun nafatin desproporsionál kompara ho sira-nia reprezentasaun demográfika. Relatóriu sira PNUD nian hatudu katak feto sira kontinua ladún hetan reprezentasaun iha nivel médiu no superiór administrasaun públika no judisiáriu nian, situasaun ida-ne'ebé limita abilidade Estadu nian atu inkorpora perspetiva jéneru nian iha polítika no desizaun institusionál sira.
Tanba ne’e, sistema legál iha Timor-Leste ne’ebé ho objetivu atu promove igualdade jéneru, la reflete realidade sosiedade Timor nian, ne’ebé kontinua haree feto nu’udar objetu atu satisfás luxúria no konsidera sira la merese atu okupa pozisaun aas liu iha estrutura sosiál no polítika.
2.3. Análize krítiku: entre norma no prátika
Komparasaun entre enkuadramentu normativu no dadus empíriku revela divizaun substansiál entre dimensaun formál no materiál igualdade jéneru nian iha Timor-Leste. Divizaun ida-ne'e bele analiza hosi eixu esplikativu prinsipál tolu: limitasaun institusionál sira hosi Judisiáriu, obstákulu kulturál no normativu sira, no defisiénsia sira iha polítika implementasaun públika nian.
Kona-ba limitasaun institusionál sira, implementasaun Lei No. 7/2010 kompromete tanba rekursu umanu no materiál sistema judisiál nian ne’ebé la sufisiente, prezensa territoriál tribunál sira-nian ne’ebé limitadu, no asesu restritu ba polísia, liuliu iha área rurál. Hanesan Alexy hatudu bainhira diskute kona-ba dimensaun objetivu direitu fundamentál sira nian, kodifikasaun direitu ida nian maka pasu dahuluk de'it iha prosesu ida ne'ebé ezije konstrusaun kondisaun institusionál sira ne'ebé efetivu ba ninia implementasaun (Alexy, 2008).
Haree hosi perspetiva kulturál, pezu hosi tradisaun patriarkál sira, inklui prátika sira hanesan barlaque, sistema tradisionál ida hosi pagamentu dote nian ne'ebé bele kontribui ba objetivasaun hosi feto sira no toleránsia sosiál ba violénsia doméstika, reprezenta obstákulu signifikativu ida ba efikásia hosi norma sira igualdade nian. Santos alerta katak, iha kontestu sira pluralizmu jurídiku nian, norma estadu nian sira kompete ho sistema normativu informál sira ne'ebé bele iha penetrasaun sosiál boot liu no lejitimidade ne'ebé ema haree entre atór lokál sira (Santos, 2003). Falla atu konsidera dimensaun ida-ne'e iha prosesu implementasaun reforma legál sira kontribui ba desligasaun entre norma no prátika.
Ikus liu, inadekuadu sira hosi polítika públika kona ba jéneru manifesta sira-nia an iha auzénsia hosi planu asaun sira ho rekursu adekuadu no iha falta hosi formasaun sistemátiku hosi profisionál jurídiku sira, hanesan juis, advogadu, no ofisiál polísia sira, iha asuntu sira kona-ba igualdade jéneru. Piovesan subliña katak efikásia direitu feto nian presiza la'ós de'it rekoñesimentu normativu maibé mós konjuntu artikuladu ida hosi polítika públika sira ne'ebé ho objetivu atu halakon kauza estruturál sira hosi dezigualdade (Piovesan, 2012).
Konklusaun
Investigasaun ne’e konklui katak Timor-Leste posui enkuadramentu regulatóriu formalmente robustu ba promosaun igualdade jéneru, inkorpora konjuntu signifikativu garantia no protesaun sira iha ninia norma konstitusionál no sub-konstitusionál sira, nune’e mós iha lei internasionál ne’ebé nia ratifika ona. Pergunta sentrál, maibé, maka se reforma legál sira sai efetivu hodi promove igualdade jéneru, ne'ebé presiza resposta ida ne'ebé diferensiadu.
Norma sira eziste no formalmente válidu. Maibé, efikásia materiál hosi norma sira-ne'e limitadu tebes. Dadus empíriku kona-ba violénsia doméstika no partisipasaun polítika revela katak reforma legál sira seidauk, to’o ohin loron, prodús transformasaun estruturál ne’ebé signifikativu iha feto Timor-oan sira-nia situasaun. Konkluzaun ida-ne'e tuir tomak ho Bobbio nia avizu kona-ba irredutibilidade da validade à eficácia: uma norma pode ser formalmente válida sem que seja socialmente efetiva (Bobbio, 2001).
Obstákulu prinsipál sira ba efikásia ne'ebé identifika ona maka: limitasaun institusionál sira hosi sistema judisiál; persisténsia hosi norma kulturál no tradisionál sira ne'ebé kontradiz valór sira igualdade nian ne'ebé konsagra iha lei; no inadekuadu hosi polítika públika sira ne'ebé ho objetivu atu kria kondisaun materiál sira ba ezersísiu direitu sira ne'ebé rekoñese formalmente. Atu reforma jurídika sira iha impaktu loloos, Estadu Timor-Leste presiza investe ho konsistente iha reforsu kapasidade institusionál, iha edukasaun jurídika ba populasaun no iha diálogu ho estrutura komunitária tradisionál sira.
Ho liafuan badak, iha Timor-Leste, iha lakuna entre norma no realidade ne’ebé reforma lejislativa de’it labele taka. Efikásia igualdade jéneru nian ezije aprosimasaun integradu ida ne'ebé artikula dimensaun legál no normativu sira ho dimensaun polítika, sosiál no kulturál sira mudansa nian.
Referénsia
Alexy, R. (2008). Teoria dos direitos fundamentais (V. A. da Silva, Trad.). Malheiros Editór sira.
Bobbio, N. (2001). Teoria da norma jurídica (F. P. Baptista & A. B. Sudatti, Trads.). Edipro.
(Obra orijinál publika iha tinan 1958).
Mizrahi, S. (2008). Sociologia do direito: Teoria e prática. Forense.
ONU Mulheres. (2021). Timor-Leste country report on gender-based violence. https://asiapacific.unwomen.org/en/countries/timor-leste
Organização das Nações Unidas. (1979). Convenção sobre a eliminação de todas as formas de discriminação contra as mulheres (CEDAW).
Piovesan, F. (2012). Direitos humanos das mulheres. In ONU Mulheres, Cadernos de direitos humanos. ONU Mulheres.
Programa das Nações Unidas para o Desenvolvimento. (2022). Human development report — Timor-Leste. PNUD. https://www.undp.org/timor-leste/publications/human-development-report2022
Santos, B. S. (2003). Um discurso sobre as ciências jurídicas (2.ª ed.).
Tavares, C. F. (2002). Direito e transformação social. Del Rey.
Timor-Leste. (2002). Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste nian. Jornal da
República.http://www.mj.gov.tl/jornal/public/docs/Constituicao_RDTL_PT.pdf
Timor-Leste. (2010). Lei No. 7/2010, loron 7 fulan Jullu: Lei kontra violénsia doméstika. Jornal da República.https://www.mj.gov.tl/jornal/
Timor-Leste. (2017). Lei No. 9/2017: Lei eleitoral para o Parlamento Nacional. Jornal da
República. https://www.mj.gov.tl/jornal/
